Projekt

 Teema: Õppemeetodite effektivsus

Eesmärk: Uurida õpilaste rahulolu PSHG õppetmeetotite kohta. Projekt peaks andma ülevaadet selle kohta, kas õpilased on rahul praeguste meetotitega ning kui vastus on eitav, siis mida saaks teha, et seda parandada. Lõplik eesmärk oleks teha täielik ülevaade õpilaste rahulolust kooli õppemeetotitest ning kuidas vigaseid kohti paremaks muuta.

Läbiviijad: Theo Raev

Tööplaan ja ajakava:

26.01 - Projekti teema valitud, projekti leht (eesmärk, valim, ajakava) vormistatud.

2.02 - Küsitlus valmis

9.02 - Küsitluse jagamine

23.02 - tulemuste analüüs ja vormistamine

9.03 - projekt valmis, ettepanekute esitamine

Vahendid: Google Forms, ajaveeb, sotsiaalmeedia

Valim: Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 5.-12. klasside õpilased

Küsitlus:

Küsitluse analüüs:

Küsitlusele vastas 70 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumi õpilast, seega saab sellest teha usaldusväärseid järeldusi kogu kooli arvamuste kohta. Vastuseid oleksin soovinud natuke rohkem, kuid sain vastuseid inimestelt inimestelt, kes võtsid aega et vastata neile põhjalikult ning erapooletu motiivita.

Vastanute jaotus Põhikooli ja gümnaasiumi vahel erineb ilmselt sellepärast, et gümnaasiumi õpilased viitsid sellele vastata rohkem.

Tüdrukute ja poiste jaotus on üpris sarnane, kuid poisse ongi koolis natuke vähem kui tüdrukuid.

Põhikool:

Nendest vastustest saame järeldada, et meeldivamateks ning lõbusamateks tundideks põhikoolile on Viigi, Paveltsi, Ruuli, Roometi ja Ojabergi tunnid. 

Nendest vastustest saame järeldada, et kõige ebameeldivamateks tundideks põhikoolile on Luhaoja ja Templi tunnid.

Siit saame järeldada, et põhikooli õpilaste üleüldine arvamus kooli õppemeetotite kohta on positiivne ning eitavate vastuste kohta ei toodud midagi spetsiifilist välja.

Muudatuste kohta kooli õppesüsteemide kohta põhikoolis ei saanud ma ühtegi arukat vastust.

Siit saame järeldada, et enamus põhikooli õpilastest saab saab tundide teemadest aru, kuid on ka üsna suur osa kes kahevahele jäid. Levinud vastus oli see, et õpetajad ei seleta hästi.

Nendest vastusest saame järeldada, et enamik põhikooli õpilastest arvavad, et kodutöid on liialt palju. Eitava vastuse korral palusin vastajatel lähemalt selgitada oma põhjust, miks nad vastasid nii ning levinud arvamus oli, et rohkem tunnis tehtaks ja kodus vähem.

Gümnaasium:

 

Nendest vastustest saame järeldada, et kõige ebameeldivamateks tundideks gümnaasiumi õpilastele on muusikaajaloo, füüsika ning bioloogia tunnid.

Nendest vastustest saame järeldada, et gümnaasiumi õpilastele meeldivamateks ning lõbusamateks tundideks on eesti keele, matemaatika, keemia ja ajaloo tunnid. 

Siit saame järeldada, et gümnaasiumi õpilaste arvamus kooli õppemeetotite kohta on positiivne ning eitavate vastuste korral toodi välja, et õpetajad võiksid konkreetsemad oma kuhistega olla ning selgemalt teemasid lahti seletada.

Siit saame järeldada, et enamus gümnaasiumi õpilastest saab saab tundide teemadest aru, kuid on ka üsna suur osa kes kahevahele jäid või nõus ei olnud. Pakutud põhjuseks oli, et õpetajad arvavad, et nende jutt on iseenesest mõistetav, kuid ei ole.

Nendest vastusest saame järeldada, et keskmine gümnaasiumi õpilaste arvamus oli pigem jah.  Eitava vastuse korral palusin vastajatel lähemalt selgitada oma põhjust, miks nad vastasid nii ning levinud arvamus oli, et rohkem tunnis tehtaks ja õppimine ühtlasemalt ära jaotada.

Siinsetest vastustest saame järeldada, et ühe gümnaasiumi õpilase kohta kaks aastatööd on enamasti liiga koormav. Palusin vastajatel ka täpsustada, et mis neid täpsemalt häirib ning levinud vastusteks oli see, et on liiga koormav ja stressirohke, eriti priimas.

Priimas käijate vastuste järgi saame järeldada, et enamus soovib rohkem aega tuleviku planeerimiseks. Küsisin vastajatelt, et milleks seda aega oleks vaja ning üldine vastus oli, et tuleviku planeerimiseks oleks rohkem aega ning mõtlemisruumi vaja.

Kokkuvõte:

Küsitlusele vastas 50 gümnaasiumi õpilast ja 25 Põhikooli õpilast - see tähendab, et sain piisavalt palju vastuseid kummaltki osapoolelt, et teha järeldus kogu kooli kohta.

Projekt ei õnnestunud väga hästi põhikoolis, sest küsimused olid liialt abstraktsed ning ei olnud piisavalt konkreetsed. See põhjustas vastuseid, mis olid liiga pealiskaudsed.

Gümnaasiumis oli teine lugu. Sealt sain vastajatelt vastuseid, mis olid läbi mõeldud ning konkreetsed. 

Vastused olid enam jaolt positiivsed ning väga palju probleeme ei leidunud, kuid mõned üksikud olid ikka -

1. Gümnaasiumis oli ühiseks arvamuseks, et kaks aastatööd gümnaasiumis on palju, eriti priimas.

2. Priimas võiks rohkem aega olla tuleviku planeerimiseks.

Ettepanekud:

1. Jätta gümnaasiumis aastatöö ära või teha lühem töö.

2. Priimas vähem töid anda, et lasta õpilastel tuleviku peale rohkem mõelda.